suurimaid arendajaid IT projektide põrunud: valitsus isegi ei tea, mida ta tahab

SKAIS2 – National infoüsteemi innovatsiooni, mis põhineb igapäevaselt ja makstakse pensioni 110 700 000 Eesti elanikku – visises kustutatud lõpuks kaks kuud tagasi, kui projekti hetkeseisu kohta võttis neli aastat anduma Developer Tieto vette tagasi lastud.

Ehitamise ajal suuremahulist infosüsteemi, oleme kulutanud juba enam kui viis miljonit maksumaksja raha, kuid ainult veerand tööd lõpetati. Mõned poliitikud ja ametnikud lehvitas rusikad, teised lihtsalt kulutada raha käes. Vastutus ei ole üks. Riik on otsustanud minna koos mega arendusprojektide ja süstida viie aasta jooksul 10 miljonit eurot.

Sel nädalal Sotsiaalministeerium ja Tieto kompromissi, mis nõuab ettevõtte maksma 270.000 eurot ja teine ​​riik lähiaastatel, lisatööd.

Leader Tieto eEesti Anneli Hein oli hea meel, et kompromiss on lõpuks sündinud – nüüd lahtised otsad kokku ja ettevõte saab edasi liikuda. Development SKAIS2 oli Heinsoo ütleb Tieto praegu keeruline, nad ei ole sellisel kujul, mis ei taha minna.

-Poliitikud, ametnikud ja teised “eksperdid” on oma versioonid jätmise SKAIS2 keeles. Mis sa arvad valesti läks?

Kogukonda on usk, et SKAIS2 täiesti silmamunad, nii et keegi teine ​​toetab mingi pensionil või kadunud. See ei ole tõsi. Ta on teinud palju tööd – arendada baasarhitektuuri pensionide ja hüvitiste väljamaksete vedeliku.

Progress siiski jätkub. Midagi läks valesti? Kui hakkate võita alguses, mil riik valmistub uue infosüsteemi hanke kahe aasta jooksul. Hangete väga hästi ette valmistatud. Probleem oli, et kõik oli paigas sel ajal (2011. aastal – toim) teadmiste ja seadusi.

Vaadates tagasi, see oli aeg shopping (neli aastat – toim) põhjendamatult lühike. Raha arv 5,000,000 oli nii suur projekt on liiga väike.

Meil oli teha kõik nii kiiresti ja odavalt. Maamajas meid nn valmislahendusi, kuid piltlikult öeldes nad isegi ei tea, kas neil on raha maja tervikuna, ning et see peaks olema.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kohalikul turul kõik riskid, mis võivad realiseeruda üldse: õigusaktide muutmine projekti tehti kogu aeg, vasakule võti raamid on raha edasi lükatud, poliitiline surve on alati olnud peal .

-See tähendab, et riik ei tea, mis süsteemi nad tahavad?

Systems tuleviku omanik või sotsiaalkindlustuse (CAS) ei tea, mida nad tahavad. Lootsime, et nad aitavad säilitada ja mõtlemine aitab mõista oma ideid, kuid seda ei juhtunud. Samuti ei ole piisavalt spetsialiste.

Mõnes mõttes võib see isegi aru SKAIS2 eesmärk oli vähendada tööjõudu, automatiseerida protsesse. Tegelikult oli meil aidata ametnikud, kes on kaotanud oma töö. Nende motivatsioon ei olnud ehk kõige kõrge.

Nii oli meil klient, kes ei tea oma konkreetse ettevõtte vajadustele. Nad ei olnud veel päris valmis, niipea kui suur süsteemi rakendamise. See oli esimene märk sellest, et kõik ei ole roosiline, sest see tundus alguses.

-Esimene aasta arengu, seal oli midagi valesti, kuid see oli väga hapu nägu. Mis juhtus?

Kõige raskem osa oli 2015. aastal Siis riigipoolne rahastamine lõppenud, kuid oleme jätkuvalt arendada firmaväärtust. Lisaks muutused samal ajal, sotsiaalkindlustuse seaduse, mis tähendab, et süsteem, mis me varem teinud valmis ja pane see tagasi riiulil ümber.

Tagantjärele oleme paadi 2015. Vahepeal me veel uhkus arendajad ei taha lahti lasta. Siis me kaotasime palju häid töötajaid. Nende motivatsioon on kadunud, arendajad, kes tahavad teha midagi uut ja huvitavat.

-Kes on süüdi kuidagi? Kes peaks vastutama?

Ma ei süüdista sind. Süüdi kogu süsteemi. SKAIS2 alguses oli nii tugevasti keerdunud ja eemale IT tööstus on pidevas muutumises. Süüdi oli poliitiline tahe, mis on väidetavalt kiiresti. Lisaks maa jalge all libe kogu aeg – sai õiguse ja lõpuks ei saanud enam aru, keegi algus ja lõpp. Kõik oli liiga raske.

Ministrid leppisid kokku, et me ei puutu. Ametnikud, eriti SHE Marika Priske Kantsler ja asekantsler protsesse juhivad Ain Aaviksoo, oli meil väga hea koostöö. Nad pingutama, et leida kompromisse ja lahendusi. Veelgi enam, nad on vaeva näinud, et saada rohkem IT spetsialistid kliendi poolel.

-Mida sa tegid valesti?

Me ise suurim viga oli see, et me olime liiga pehme ja heas usus. Sageli ei olnud kindel, et klient maksab üldiselt. Oleme teinud palju tööd, mis hiljem ümber töötatud ja mida me ei küsi raha. Me oleks pidanud rohkem avatud ja lax nõuavad oluliselt rohkem sisend. Aga see oli meie soov edukalt lõpule projekti ning seetõttu oleme võtnud suuri riske.

-Kuidas mega SKAIS2 teeks teisiti tulevikus? Mida me oleme õppinud?

Õppetund on see, et julge tfbank hundi ei ole alati rasva.

Õppisime olema ohutu, isegi, et ei ole mõtet arendada nii suur IT süsteemide korraga. Ta peaks ehitama rohkem mikro süsteemid on välja töötatud vähem üksikasjalikult põhjal konkreetseid teenuseid. Kuid viimane on palju kallim.

Lisaks peab süsteem töötama kodanik, kes hakkab tarbima teenuse hiljem ja mitte ainult ametliku prügimäele.

Kolmandaks, ma usun, et meie meeskond on tõhusam. Me töötasime projekti millalgi 70 inimest. Performance oleks vahemikus 10 ja 15 inimest. Siis väikelaenud suudame paremini hallata protsessi.

-Teie meeskond on töötanud projekti neli aastat. Nagu kliima ebaõnnestumisi ettevõtte tulemusi mõjutab?

Mõned inimesed arvavad, et raha läks SKAIS2ga püüab meeleheitlikult. See oli kaugel puhul. Võtame vastutuse rasked ajad ja kandnud raskeid kaotusi. Otsene rahaline ligi pool miljonit. Varem töötas pikka kaotust. Mis oli Kahjude kogusumma, et ta tahaks öelda kohe. Lisaks meie maine on kahjustatud sularaha raske mõõta, kuid mida me tunneme kogu aeg.

Õnneks meie emafirma, just mõiste Soome ja nad toetasid meid kogu protsessi. Iga näidispoomisi teha. Üks asi, mida ma tahan öelda, ja mida ma olen mures, et meie emafirma hakkas küsima, miks sellistes riikides nagu e-jama ei ole kogemusi.

-Emaettevõtte tahtis kõik Eesti üksuse kontoris kinni panna?

Kui me läks kohtusse ja kui me ei olnud piisavalt hea, et on leidnud kompromissi riik, ja isegi rohkem raha on kadunud, ei saa seda välistada. Soome omanik ütles, et kui nad siia investeerida ja luua uusi töökohti, riik, miks allpool. Küsiti, et olete siin toimub.

-Tieto Estonia Mida teha?

Tõenäoliselt peame raskesse olukorda täna, kuid samal ajal Laen kuni 400 euroni on meil professionaalne meeskond ja tellimusi, mis on hästi arenenud ja klientide rahulolu. Meil on hea meel, et see vorm SKAIS2 üle ja saime hea kompromiss riigiga.

Tegelikult me ​​ei välista, et me uuesti osaleda SKAIS2 hankesüsteemi arengut. Me teame, kuidas seda teha paremini. Meil on inimesi, kes on tuttav nende ülesanded. Loomulikult oleme valmis toetama riiki, et arendada uusi oste.

ajalugu SKAISi

• SKAIS1 võeti kasutusele 17 aastat tagasi, 2000. aastal.
• SKAIS2 projekti ettevalmistus algas 2011. aastal, kui ta leidis SKAIS2 seminar, mis töötati välja füüsilise põhimõtted, mis reguleerivad arengu SKAIS2.
• 2012. aasta jaanuaris, ministeeriumi sõlmis tegema täielikku SKAIS2 AS ja arendamine, sealhulgas arengu teenuste kaasamine ministeeriumi projekti juhtkomitee ja konsultandina.
• 2013. aastal ostis IT strateegia ja äritegevuse eeskirju SKAIS2 analüüsi. Oktoobris samal aastal algatas ta ühiskondliku korra ostude minister SKAIS2. http://www.no-big-silence.com/nbs10/ Taotluste esitamise tähtaeg oli 11. november 2013.
• 2014. aasta jaanuaris Sotsiaalpoliitika teha pakkumise sõlmida dialoog viie taotlejate ja kaastaotlejad (Nortal AS Helmes, kes ühiselt LLC IceFire ja Tieto Estonia AS ühise taotlejad Affecto Estonia, Mindware OÜ ja UAB Affecto Lietuva, co -applicant, kui Finest Meedia ja tarkvara, mind sa)
• In juuni 2014 määratud edukale ühispakkumuse esitanud pakkujate IceFire Ltd ja Tieto Estonia AS pakkumise.
• Juuli keskel 2014 ta endale positsiooni sotsiaalküsimusi, praegune kantsler, kes on allkirjastanud raamlepingu 31. juuli SKAIS2 48 kuud. Esimene leping sõlmiti 2014. aasta augustis.
• 2015 eelarve läbirääkimiste lepiti vajadust katmiseks projekti eelarve on ministeeriumi allikas struktuurivahendite et 4 miljonit, ülejäänud vahendid on planeeritud riigieelarvest. Aastal 2015 riigieelarvest eraldatud vahendite projekti ja mitte SKAIS2 struktuurifondide raha avastati kuus kuud hiljem kui planeeritud. See peatamise põhjustanud projektide SKAIS2 peaaegu kuus kuud.
• 2015. aasta juunis tuli esimene SKAIS2 RIA otsus rahastada projekti ja juuli alguses saab alustada taotlemise SF praeguse rakendusi. See on eelduseks esitamist taotleja täitevorgani ja projekti SKAIS2 koordineeritud tegevust. SKAIS2 heaks tegevuskava juuli alguses sama aasta välisministeeriumi Ministry of Information.
• SKAIS2 tegevuskava heakskiitmise projektide samal ajal saatis märgukirja majandus- ja taristuminister SOMile SKAIS2 tähelepanu projekti riske.
• Detsembris 2015 ta lahkus projekti IceFire LLC; Teine partner raamlepinguga Tieto Estonia AS teatas, et võtab vastutuse, ning jätkab projekti.
• Juunis 2016 uus projekt on paika pandud, sealhulgas 1. jaanuar 2017, ning kehtestada funktsionaalsed SKAIS2 ja ajakava arengut.
• Detsembris 2016 ja jõustus MSA Tieto Estonia AS on nn kompromiss kokkulepe, mis võeti vastu jaanuar 2017 uue infosüsteemi käsitsi hooldus, raamatupidamine, finantsteenused ja puud, ja nõustus kriitiline töökohtade üksikasjalikud kirjeldused ja tingimustel. Samuti lepiti kokku, et hüvitist töö lõpetamist elama ja töötama uue ülekande loogika (protsessi-põhine).
• 1. jaanuar 2017 alustas Sotsiaalministeerium ja tervis informaatika tööd (TEHIK), mis peaks andma suurema kliendi IT teadmisi ja tuge.
• Augustis 2017 otsustas valitsus lõpetada leping Tieto ja anda uus leping, mis maksaks 10 miljonit ja võtta kuni neli aastat.